Puugid võivad koju sattuda koos riiete, jalanõude ja loodusest toodud esemetega, näiteks lillekimbuga. Neid toovad koju ka lemmikloomad, näiteks koerad ja kassid.
Erinevalt sääsepistest ei ole puugihammustus tuntav ja nahale kinnitunud ämblikulaadne putukas leitakse enamasti juhuslikult, näiteks pesemise käigus.
Puuk võib hakata patogeene eritama kohe pärast nahale kinnitumist, mistõttu on eriti tähtis leida ja eemaldada puuk võimalikult kiiresti.
Nakatumisriski vähendamiseks tuleb puuk eemaldada esimesel võimalusel. See reegel kehtib nii inimeste kui ka loomade puhul.
Arsti juurde minekuks ja vastuvõtule pääsemiseks kulub sageli mitu tundi, mistõttu on mõistlik ning soovitatav eemaldada puuk ise. Protseduuri ohutuks läbiviimiseks tasub teada mõnd tähtsat fakti.
Puugi kehavedelikega kokkupuute vähendamiseks tuleb puugi eemaldamisel kanda kindaid.
ÄRGE töödelge puuki bensiini, parafiinõli, vaseliini, piparmündiõli, küünelakieemaldi ega muude sarnaste ainetega, sest lämbudes eritab puuk nakkusohtliku sülje peremeesorganismi.
1.SAMM – külmutamine
Puuk tuleb aplikaatori abil külmutada. Külmutuskordade arv sõltub puugi suurusest. Vastsete ja nümfide puhul piisab enamasti ühest korrast. Valmikute puhul soovitatakse kahte külmutuskorda.
Pärast puugi eemaldamist jälgige kinnitumiskohta mõne nädala jooksul. Paikne või süsteemne põletikureaktsioon võib tekkida puugi eritatud nakkuslike vedelike tagajärjel. Kui teil tekib halb enesetunne ja palavik või nahalööve (erythema migrans), võib see viidata puukborrelioosile. Sellisel juhul võtke viivitamata ühendust arsti või apteekriga.
